VARSTI KOOLI

ÕPPEKAVA

SISSEJUHATUS
MTÜ Arengukeskus Edusamm on õppe- ja loomekeskus, mis pakub huviharidust lastele ja noortele erinevates valdkondades. 

Missioon
Tagada lastele ja noortele mitmekülgseid võimalusi vaba aja sisukaks veetmiseks, oma võimete ja annete avamiseks ja arendamiseks ning enesetäiendamiseks ja eneseteostuseks.
Aidata kaasa vene keelt emakeelena kõnelevate laste ja  noorte  huvi tõstmisele keeleõppe vastu, keelebarjääride ületamisele ja loominguliste, enesekindlate isiksuste kasvatamisele. 

Visioon 
Võimaldame Kohtla-Järve linna noortele kvaliteetset huviharidust kodu lähedal.
ÜLDSÄTTED  
  1. Erahuvikooli Edusamm õppekava on dokument, mille alusel toimub õppetöö huvikooli õpperühmades.  
  2. Õppekava on välja töötatud arvestades iga õppeastme, õpperühma ja huvikooli võimaluste omapära.  
  3. Õppekava määrab kindlaks õppe-eesmärgid, õppeaja, õppeainete loendi koos ajalise kestvusega ja ainekavadega, õppeaine valiku võimalused ja tingimused ning nõuded õppeetappide ja huvikooli õpingute lõpetamiseks. 
  4. Õppekava koosneb üldosast ja ainekavadest.
ÕPPEKAVA ÜLDOSA
Õppekava koostamisel on lähtutud huviharidusstandardist, huvikooli seadusest, huvikooli põhimäärusest ja Erahuvikooli Edusamm põhikirjast. Õppekava läbimise prioriteediks on õpilase vajadustest ja huvidest lähtumine. Õppekava kuulub üldkultuuri valdkonda.  

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid
Erahuvikooli Edusamm eesmärgid lähtuvad huviharidusstandardist.
Huviharidus
  1. põhineb õpilase osalusel ja vabal tahtel; 
  2. põhineb huvialade ja õpilaste võrdsel kohtlemisel; 
  3. arvestab ja toetab õpilase eripära, arengut, iseseisvust, omaalgatust, aktiivsust;
  4. pakub eduelamusi ja tunnustust; 
  5. pakub huvialaga tegelemise ja selle tunnetamise rõõmu;
  6. arendab sotsiaalseid oskusi;
  7. on avatud, salliv, positiivne ja julgustav 
Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid:
  • Arendada lapse loova mõtlemist.
  • Innustada lapsi oma võimeid ja oskusi arendama ja aidata lapsel ületada võimalikud raskused õppimises. 
  • Aidata lapse arengule kaasa vastavalt ta vanusele ja võimetele.
  • Toetada lapse positiivse enesehinnangu väljakujunemist.
  • Valmistada last ette kooliminekuks, arvestades seejuures õppes iga lapsega individuaalselt.  Suunata mängukäitumine õpikäitumise aluseks. 
  • Arendada lapses sotsiaalsust ja meeskonnatööd.
  • Pakkuda lapsele juba varajast keelelist abi ja tuge, mis tagab võrdsema stardipositsiooni koolis. Toetatud keeleline areng avaldab positiivset mõju ka hilisemale hariduse omandamisele.
  • Äratada huvi keele  ja kultuuri vastu;
  • Läbi mängude ja praktiliste tegevuste rikastada laste sõnavara;
  • Arendada kõnelemis- ja kuulamisoskusi;
  • Julgustada lapsi suhtlema eesti keeles.

Õpitulemused
Ainekava läbinu õppur:
  • Tunneb õppimisest rõõmu;
  • Soovib tegutseda koos kaaslastega;
  • Omab positiivset enesehinnangut;
  • Õpib iseseisvalt õppima;
  • Õpib tegema kokkuvõtteid tegevusest ja sündmusest, andma hinnanguid enda ja teiste tegevusele.
Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:
  1. kavandada oma tegevust, teha valikuid; 
  2. seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega; 
  3. kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;
  4. arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle; 
  5. hinnata oma tegevuse tulemuslikkust; 
  6. tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega
Õppe korraldus
Õpe toimub linna põhi- ning huvikoolide ruumides.  Arengukeskus rendib selle tarbeks õppeklasse, kuhu erinevate rühmade lastel on võimalik koguneda.  
Töö toimub vastavalt rühma täituvusele. Üldjuhul saab rühmadega jooksvalt liituda.
Õppeaasta koosneb õppeperioodist ja õppevaheaegadest. 
Õppeperiood kestab üldjuhul 1. septembrist järgmise kalendriaasta 31. maini. Erinevate huvialade puhul võib õppeperioodi kestus olla erinev.
Õppeperioodide ja õppevaheaegade erisused õppeaastate lõikes kehtestab direktor vähemalt 1 kuu enne vastava huviala õppeperioodi algust.
 Õppegrupi suurus on 10-15 last.
Ringiõpetaja teeb koostööd vanematega: teavitab neid jooksvalt õpilase arengu, õppedukuse ja toimetuleku kohta.

Õpilase kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise kord
Õppekava pakub eelkooliealistele lastele ettevalmistust kooliks ning lugemisoskuse väljakujunemise toetamist, seejuures on õpe suunatud arendavale mängulisele tegevusele.
Õppuri ringi vastuvõtt toimub lapsevanema või õppuri seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel.
Õpilane arvatakse koolist välja: 
  • lapsevanema või lapse eestkostja kirjaliku sooviavalduse põhjal;
  • kooli kodukorra ja üldtunnustatud käitumisnormide eiramise või rikkumise tõttu;
  • põhjuseta puudumise korral järjest kaks kuud;
  • õppetasu võlgnevuse korral rohkem kui ühe kuu eest.

Õppeainete valiku võimalused ja tingimused 
Erahuvikoolis Edusamm toimub õppetöö järgmistel huvialadel:
  • Keel ja kõne + matemaatika
  • Eesti keel
Õppetöö maht on 2-4 tundi nädalas vastavalt lapsevanema valikule:
Keel ja kõne (25 min) – puhkepaus (10 min) - matemaatika (25 min).
Eesti keel (20 min) – puhkepaus (5 min) – eesti keel (20 min).
Toimuvad ka lõimitud tunnid.
Õpe on korraldatud nii, et osa õppest toimub laua taga kirjutades või lugedes, teine osa praktilisest tegevusest last ümbritsevate esemetega ja õppevahenditega.

Kursuse lõpetamine
Õppekava läbimine lõpeb ühise lahtise tunni või üritusega, kuhu kutsutakse vanemaid.
Kursuse lõpetamist tõendab huvikooli lõpudokument, milles kajastatakse huvikoolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.

 

AINEKAVA. KEEL JA KÕNE


Õpitulemused
Ainekava läbinu õppur:
  • tuleb toime suhtlemisel nii eakaaslaste kui täiskasvanutega; 
  • suudab igapäevavestlust nii algatada kui jätkata; 
  • saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele vastavalt reageerida; 
  • kasutab kõnes õiget hääldust, tavasõnavara, grammatilisi vorme ja lauseehitust; 
  • saab aru lugemise ja kirjutamise vajalikkusest ja tunneb huvi lastekirjanduse vastu; 
  • valdab lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi;
  • oskab kõnes lühitekstiga oma mõtteid väljendada;
  • teab peast emakeelseid luuletusi ja laule.

Õppesisu
  1. Hääldamine: foneemilise kuulmise arendamine; häälikute, silpide ja sõnade selge hääldamine.
  2. Sõnavara: sõnade ja lausete eristamine; sõnavara rikastamine.
  3. Grammatika: lause ja vormestik. 
  4. Tekst: loetu teksti analüüs; teksti ümberjutustus.
  5. Suhtlemine: sujuva kõne arendamine.
  6. Lugemise ja kirjutamise esmased oskused.  
Õppe- ja kasvatustegevust kavandades ning korraldades:
  1. lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse eelkõige keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel; 
  2. peetakse oluliseks, et lapse kõne arengut toetatakse kõigis tegevustes (mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõneleda; laps õpib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga;
  3. suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma raamatute koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust mõistma ja hindama; ettelugemiseks valitakse zanriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemishuvi ning lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist; 
  4. õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi seostatult mängude ja igapäevategevustega (nt. nimekirjade koostamine, joonistustele pealkirja kirjutamine, kirja kirjutamine täiskasvanu abiga.
 

AINEKAVA. MATEMAATIKA


Õpitulemused
Ainekava läbinu õppur:
  • rühmitab esemeid ühe – kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki;
  • järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuse põhjal; 
  • tunneb lihtsamaid ajamõisteid ning kirjeldab ja järjestab oma päevategevusi; 
  • mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas; 
  • mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid; 
  • suudab kirjeldada ümbritsevat ruumi kujundimõistete abil; 
  • näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes. 
Õppesisu 
  1. Hulgad.
  2. Loendamine ja arvud.
  3. Arvutamine.
  4. Suurused ja mõõtmine. 
  5. Geomeetrilised kujundid.
  6. Lihtsad katsetused ja uuringud.
 Õppe- ja kasvatustegevust kavandades ning korraldades: 
  1. innustatakse last nähtuste ja esemete maailma korrastama ja kujundama ning selles orienteeruma, mille tulemusel laps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab esemetes erinevusi ja sarnasusi ning oskabesemeid järjestada, rühmitada ja loendada;
  2. harjutatakse last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma ajas ning kasutama vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks; 
  3. seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga, erhutades sealjuures last kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemis-, haistmis- ning kompimisaistingut; 
  4. suunatakse last ümbritsevat matemaatiliselt kirjeldama (arvud, mõõtühikud, kujundite nimetused jm); 
  5. toetatakse üldistusteni jõudmist ja mõistete kujundamist erinevates objektides sarnaste ja erinevate tunnuste ning omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu
 

AINEKAVA. EESTI KEEL TEISE KEELENA

Õpitulemused
Ainekava läbinu õppur:
  1.  mõistab lihtsamat argiteemalist eestikeelset kõnet;
  2.  tunneb ära ja mõistab õpitud sõnu ja väljendeid ning kasutab neid oma kõnes;
  3.  saab aru korraldusest ja toimib vastavalt;
  4.  saab aru lihtsast küsimusest ning vastab sellele õpitud sõnavara piires;
  5.  kasutab kõnes sobivaid viisakusväljendeid;
  6.  teab peast eestikeelseid luuletusi ja laule;
Õppesisu:
  1. Kuulamine
  2. Kõnelemine
  3. Eesti kultuuri tutvustamine
Suhtlusteemad:
  • Mina (nimi, vanus, elukoht, kehaosad, riietus)
  • Perekond (pereliikmed, ühistegevus)
  • Kodu (eluruumid, mööbel, tänaval)
  • Vaba aeg (mänguasjad, tegevused)
  • Aastaajad (aastaajad, ilm,nähtused, tegevused)
  • Aeg (nädalapäevad, kuud, numbrid 1-12, kellaaeg)
  • Loodus (loomad, linnud, lilled, puud)
  • Peretradutsioonid (sünnipäev, emadepäev, isadepäev, jõulud, vastlad)
  • Tervis (tervislik toit, haigus)
  • Poes (toiduained)
  • Viisakusväljendid

Keeleteadmised:
  • Hääldus: oskab eristada lühikest ja pikka häälikut, hääldada raskeid häälikuid ja häälikuühendeid. Silbitada.
  • Käändsõna: nimisõnad, omadussõnad  ainsuses ja mitmuses ( õpitud sõnavara piires)
  • Asesõna: isikulised asesõnad (lühivormid). Näitavad asesõnad (see, need, siin, seal 
  • Arvsõna: põhiarvsõnad (1-20), järgarvsõnad (1-10)
  • Tegusõna: kindla kõneviisi  olevik ( kontekstis). Käskiv kõneviis tüüpfraasides.
  • Määrsõna: sagedased koha-, aja- ja viisimäärused 
  • Küsisõna: Kes? Mis? Kus? Kuhu? Millal? Missugune? Mitu? Kui palju?
Õppe- ja kasvatustegevust kavandades ning korraldades: 
  1. peetakse oluliseks eesti keelt kuulata ja omandada keeleoskus tegevuste käigus, kus sõnalist suhtlemist toetab kontekst (nt ümbritsevad esemed jmt); 
  2. pööratakse erilist tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele;
  3. korratakse õpitut erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, keeleõpet seotakse teiste tegevustega: liikumise, laulmise, käelise tegevuse, mängudega;
  4. vestlusteemade valimisel lähtutakse lapse kogemustest;