SUHTLEME EESTI KEELES
 

Õpitulemused
Ainekava läbinu õppur: 

1. suudab jälgida mõttevahetusi, jutustusi tuttavas valdkonnas; 
2. saab aru teksti mõttest ja oskab leida olulist teavet; 
3. oskab kirjutada näidise järgi lühikesi tekste (nt postkaart, kutse, isiklik kiri, jutuke); 
4. oskab lühidalt kirjeldada oma huvisid ja tegevusi; 
5. tuleb toime lihtsates igapäevastes suhtlusolukordades, suudab alustada ja lõpetada lühivestlust;
6. teadvustab Eestimaa ja oma kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning suhtub nendesse positiivselt;
7. rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskuseid ja strateegiaid, oskab töötada iseseisvalt, paaris ja rühmas; 
8. seab endale õpetaja abiga õpieesmärke ning hindab oma saavutusi koostöös kaaslaste ja õpetajaga. 

Õppesisu
Välimus. Iseloom. Enesetunne ja tervis. Viisakas käitumine. Kodu ja koduümbruse kirjeldamine. Elu linnas ja maal . Pereliikmete ametid. Enda ja pereliikmete igapäevased tegemised. Ilmastik. Loodus erinevatel aastaaegadel.Eesti riiklikud tähtpäevad ja riigipühad. Raamatukogus. Poes. Arsti juures käimine. Ametid ja töökohad. Suvi ja puhkus. Spordialad. Lugemiseelistused. Huvid ja harrastused.

Grammatika: Võõr- ja laensõnade hääldamine, häälduse erinevusi eesti ja vene keeles. 
Tüvevariantide käsutamine käänete moodustamisel, käänete käsutus (konteksti kaudu).  Omadussõna lauses täiendi ja öeldistäitena. Ühildumine. Kesk- ja ülivõrre. Põhi. (1000-ni) ja järgarvsõnade (100-ni) käsutus. Enesekohavad, näitavad, vastastikused asesõnad, asesõnade käsutus. Tüvevariantide käsutamine aegade ja kõneviiside moodustamisel. Olevik, lihtminevik, käskiv ja tingiv kõneviis; tegevusnimede käsutus, ühendverbid. Sagedasemate tegusõnade rektsioon. Tähtsamad tuletusliited ja tuletiste tähendus. Lihtlause laiendamine; sidesõnaga liitlause, sõnajärg lauses.  Lühikeste ja pikkade täis- ja kaashäälikute, k,t,p õigekiri, liitsõnade õigekiri, koma sidesõnade et,sest,aga,kui ees; sõnade poolitamine. 

Õppetegevus
Õpimotivatsiooni arendamiseks ja säilitamiseks kasutab õpetaja erinevaid metoodilisi võtteid, põhiliselt aktiivõppemeetodeid: paaristöö, rühmatöö, rollimäng, ristsõnad, erinevad keelemängud jm
Erinevates rühmatöödes ja mängudes suureneb õpitava keele osakaal, rollimängudes ja rühmatöödes suunatakse õppureid eemalduma etteantud töömallidest ning lähenema tegevusele loovalt. Omavahelist suhtlust rühmas suunab õpetaja eesti keelele. 
Õpetaja suunab õppureid eesti keeles kuulama ja vaatama eakohaseid saateid.
Õppur õpib väljendama oma arvamust, seda põhjendama ja kaitsma, õpib analüüsima oma tugevaid ja nõrku külgi ning selgusele jõudma oma huvides.