PRAKTILINE EESTI KEEL
 

Õpitulemused
Ainekav läbinu õppur:

1. mõistab loetud ja kuuldud tekstis nii peamist sõnumit kui ka üksikasju endale tuttaval teemal.
2. oskab kirjeldada ja põhjendada tegelikku või kujuteldavat sündmust ja enamasti vestelda üldistel teemadel.
3. koostab seotud lihtsat teksti käsitletud temaatika piires loetu, kuuldu ja kogetu edasiandmiseks.
4. on omandanud esmased teadmised Eesti kultuuriloost.
5. hangib infot erinevatest eestikeelsetest infoallikatest.
6. oskab töötada iseseisvalt, paaris ja rühmas kasutades sobivaid  õpistrateegiaid, vajadusel küsib abi.
7. seab endale õpieesmärke, tunneb oma tugevaid ja nõrku külgi ning hindab neid koos kaaslaste ja õpetajaga.

Õppesisu
 Perekond ja sugulased. Sõbrad. Inimestevahelised suhted. Virtuaalne suhtlemine. Internet ja arvuti. Kodu ja lähiümbruse korrashoid. Käitumine koduümbruses ja looduses.  Turvalisus. Peretraditsioonid. Ohutu käitumine. Liiklus.Vaatamisväärsused. Eesti looduskaunid kohad.Eesti looduslik ja kultuuriline eripära. Loodusnähtused. Kodutööd ja remont. Toitlustamine. Raha. Õppimine kui töö. Huvirühmad ja huviringid. Harrastused. Vaba aja veetmise viisid. Reisimine. Sport. Teenindusasutused. Kultuurüritused.

Grammatika: Nimi-, omadus-, arv- ja asesõnade süsteemne käsitlus ja käänete funktsioonid. Sihitise käänete käsitlus. Ühildumine. Pöördsõnade süsteemne käsitlus, kõneviisid, kesksõnad, tegumoed. Rektsioon. Tuletusliidete tähendus ja kasutamine. Sõnade järjekord lauses. 
Kokku- ja lahkukirjutamine. Vene pärisnimede kirjutamine eesti keeles. Enamkasutatavate lühendite õigekiri. Kirjavahemärgid lauses. Liitsõnade õigekiri, koma sidesõnade ees. Otsekõne. Kirjavahemärgid. Sõnade poolitamine.

Õppetegevus
Kaasatakse õppurit võimalikult aktiivselt õppetöösse, selleks kasutame väga erinevaid õppemeetodeid, põhiliselt aktiivõppemeetodeid – aktiivne loeng, küsimused, arutelud, paaristöö, rühmatöö, iseseisev töö, situatsiooni- ja rollimängud, väitlus, ristsõnad, erinevad õppemängud jne.
Õpimotivatsiooni arendamiseks ja säilitamiseks kasutab õpetaja erinevaid metoodilisi võtteid. Oluline on, et õppurid omandaksid eesti keele õppimiseks vajalikud õpistrateegiad, et jõuda iseseisva õppimiseni.
Suulist suhtlemisoskust arendatakse paaris- ja rühmatöödega, sh diskussioonide, mänguliste harjutuste ja rollimängudega. Õpetaja loob õppuritele tunnis spontaanse kõnelemise võimalusi.
Suulise suhtluse kõrval arendatakse põhjalikumalt kirjalikku väljendusoskust. Jätkub põhisõnavara laiendamine. Kirjutamisoskuse arendamiseks kasutakse erinevat liiki loovtöid. Suuremat tähelepanu pööratakse korrektsele keelekasutusele. Oluline on varem õpitu rakendamine.