ÕPIME MÄNGIDES

Õpitulemused
Ainekava läbinu õppur:

1.  mõistab lihtsamat argiteemalist eestikeelset kõnet;
2.  tunneb ära ja mõistab õpitud sõnu ja väljendeid ning kasutab neid oma kõnes;
3.  saab aru korraldusest ja toimib vastavalt;
4.  saab aru lihtsast küsimusest ning vastab sellele õpitud sõnavara piires;
5.  kasutab kõnes sobivaid viisakusväljendeid;
6.  teab peast eestikeelseid luuletusi ja laule;

Õppesisu:

• Kuulamine
• Kõnelemine
• Eesti kultuuri tutvustamine

Suhtlusteemad:

• Mina (nimi, vanus, elukoht, kehaosad, riietus)
• Perekond (pereliikmed, ühistegevus)
• Kodu (eluruumid, mööbel, tänaval)
• Vaba aeg (mänguasjad, tegevused)
• Aastaajad (aastaajad, ilm,nähtused, tegevused)
• Aeg (nädalapäevad, kuud, numbrid 1-12, kellaaeg)
• Loodus (loomad, linnud, lilled, puud)
• Peretradutsioonid (sünnipäev, emadepäev, isadepäev, jõulud, vastlad)
• Tervis (tervislik toit, haigus)
• Poes (toiduained)
• Viisakusväljendid

Keeleteadmised:

• Hääldus: oskab eristada lühikest ja pikka häälikut, hääldada raskeid häälikuid ja häälikuühendeid. Silbitada.
• Käändsõna: nimisõnad, omadussõnad  ainsuses ja mitmuses ( õpitud sõnavara piires)
• Asesõna: isikulised asesõnad (lühivormid). Näitavad asesõnad (see, need, siin, seal 
• Arvsõna: põhiarvsõnad (1-20), järgarvsõnad (1-10)
• Tegusõna: kindla kõneviisi  olevik ( kontekstis). Käskiv kõneviis tüüpfraasides.
• Määrsõna: sagedased koha-, aja- ja viisimäärused 
• Küsisõna: Kes? Mis? Kus? Kuhu? Millal? Missugune? Mitu? Kui palju?

Õppe- ja kasvatustegevust kavandades ning korraldades: 

1. peetakse oluliseks eesti keelt kuulata ja omandada keeleoskus tegevuste käigus, kus sõnalist suhtlemist toetab kontekst (nt ümbritsevad esemed jmt); 
2. pööratakse erilist tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele;
3. korratakse õpitut erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, keeleõpet seotakse teiste tegevustega: liikumise, laulmise, käelise tegevuse, mängudega;
4. vestlusteemade valimisel lähtutakse lapse kogemustest;