ÕPPEKAVA

Õppekava nimetus
Eesti keele C1-taseme eksamiks ettevalmistav täienduskoolitus

Õppekavarühm
Keeleõpe

Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:

• mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast jutust abstraktsel ja keerukal teemal;
• mõistab üksikasjalikult suuremat osa pikki keerukaid tekste, mis tulevad ette avalikus, töö- ja hariduselus, mõistab ka laias ulatuses idiomaatilisi ja argiväljendeid;
• väljendab end ladusalt nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes pea kõikidel teemadel, annab edasi peenemaid tähendusvarjundeid ;
• kirjutab selget hea ülesehitusega ja loogilist teksti keerukamatel teemadel (nt esseed, aruannet, analüüsivat teksti), kasutab grammatiliselt õiget keelt, vigu tuleb ette harva ja neid on raske märgata.

 Õpingute alustamise tingimused

• eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel
• veebipõhise keeletesti sooritamine tulemusega vähemalt 60%
• suulise vestluse läbimine
• Soovija läbib B2 taseme diagnoostesti lehel  http://web.meis.ee/testest

Vestluse hindamisel arvestatakse üldist rääkimisoskust, vestlusoskust, info vahetamise oskust, ning oskust toime tulla nii küsija kui vastaja rollis.
Koolitusele võetakse vastu soovijad, kes on esitanud kirjaliku registreerimistaotluse, ning tasunud väljastatud arve alusel õppemaksu enne õppetöö algust.

Õppe kogumaht

• Õppe kogumaht on 500 akadeemilist tundi, millest 250 akadeemilist tundi on kontaktõpe ja 250 akadeemilist tundi on iseseisev töö.
• Õppetöö toimub päevases ja/või õhtuses vormis õpperühmades (kuni 15 inimest) või individuaalselt.

Õppesisu
Isiklik elu:

• perekond, peresuhted, peretraditsioonid, väärtushinnangud, käitumisnormid;
• harrastused, huvid ja meelelahutus;
• vaba aja veetmise võimalused ja eelised (muusika, kunst, teater, sport, raamatud, meedia, kultuuriüritused);
• puhkus, ettevalmistus reisiks, reisimine, reisikindlustus, info puhkuse ja reisimise võimaalustest;

Avalik elu:

• kodu ja koduümbrus (valik, plussid-miinused, plaanid jm), kodu ja elamistingimused, elektriseadmed ja juhendid; probleemolukorrad ning nende lahendamine;
• eluase ja kinnisvara, koduost, kinnisvarafirma teenused, ostu-, müügi- ja renditingimused;
• igapäevaeluga seotud toimingud(pangandus, kauplemine, õigused ja kohustused);
• kaubandus ja teenindus, tarbimisühiskond, reklaam, pangalaenud: eelised ja puudused, tarbijakaitse, veebikeskkond: internetikaubandus, internetipanga maksed;
• inimsuhted-isiklikud, emotsionaalsed, sotsiaalsed, heategevus;
• rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid, mitmekultuuriline ühiskond, kultuuritraditsioonid;
• riik ja riigiasutuste roll, riigikaitse, kaitsevägi, teenistus kaitseväes;
• eesti ühiskond, aktuaalsed ühiskonnaprobleemid ( tööstus, põllumajandus, infoühiskond, haridus jm);
• massimeedia ja uudised, sotsiaalmeedia;
• kodaniku õigused ja kohustused, sotsiaalsüsteem ja sotsiaaltoetused, õigusabi, politsei ja kohtusüsteem, turvalisus ja kuritegevus, pöördumine õiguskaitseorganitesse;
• majanduse jätkusuutlikkus, kohalike ettevõtjate toetamine, ettevõtlikkus, väike ettevõtlus, majandusuudiste arutlemine;
• poliitiliste vaadete ja seisukohtade tutvustamine ja kaitsmine, intervjueerimine ja intervjuu andmine, erakonnad,valimistel osalemine;
• Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriik: ELi liikmesriigid, ELi töökorraldus;
• Eesti koht maailmas: rahvusvaheline koostöö;
• keskkonnakaitse, loodushoid, keskkonnaprojektid, jäätmekäitlus, jätkusuutlik areng;
• Eesti tuntumad loodusobjektid ja vaatamisväärsused;
• ilmastik, kliima, säästlik eluviis;
• teaduse- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus;
• tervishoid ja arstiabi , pöördumine tervishoiuasutustesse, õnnetusjuhtumite kirjeldamine, haiguste ja ravivõimaluste kohta info küsimine ja edastamine, elustiil ja tervis, terviseedendamise võimalused, elukvaliteet, puhke-ja lõõgastusvõimalused Eestis;
• erinevate rahvaste kultuuritraditsioone, tavasid ja uskumusi, riigipühad ja riiklikud tähtpäevad, Eesti kultuuri tähtsündmused ja isikud, rahvakalender, rahvapärimused, vanasõnad ja kõnekäänud kui rahvatarkuse varamu;
• keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne;
• liiklus, liikluskorraldus, ohutu liiklemine, liiklusõnnetused, individuaaltransport ja ühistransport, kaubavedu ja veoteenus;
• teabekeskkond: infootsing ja –vahetus.

Haridus:

• eesti haridussüsteem( kohustuslik kooliharidus, riiklikud ja eraõppeasutused);
• täiskasvanute õppimisvõimalused(kaugõpe, ametikool, keeltekool, kutsehariduskeskus, kursused);
• edasiõppimisvõimalused Eestis ja välismaal;
• elukutse valik;
• elukestev õpe;
• veebiõpe.

Töö:

• teadlik eneseteostus,elukutsevaliku võimalused ja karjääri planeerimine;
• tööotsimine, CV koostamine, tööleping, töövestlus;
• töö kui toimetulekuallikas, raha teenimise võimalused;
• töösuhted,vastutustundlik suhtumine oma töösse, töötaja ning tööandja õigused ja kohustused, meeldiv töökeskkond, motiveeritud töötaja, läbirääkimised, kohfliktide lahendamine;
• tööstress ja läbipõlemine;
• puuetega inimeste töö, uusimmigrandid tööturul, tööpuudus, tööhõive;
• tööasjade ajamine, informatsiooni hankimine ja edastamine.

Keeleteadmised

• Üldmõistete väljendamine (objektid ja mõisted, tegevused ja protsessid, omadused ja seisundid, hulk ja määr, aeg ja ruum, suhted ja seosed)
• Sihitis
• Rektsioon
• Umbisikuline tegumood
• Modaalsus
• Mineviku ajad
• Tuleviku väljendamise võimalused
• Tingiva kõneviisi minevik
• Mitmuse käänded
• Veaohtlikud nimi- ja tegusõnad
• Võõrsõnad
• Häälikumuutused
• Sõnajärg
• Liitlaused
• Lauselühendid
• Antonüümid ja sünonüümid
• Paronüümid
• Stiilivarjundid
• Kujundlikud väljendid
• Väljenduse mitmekesisus
• Keeleline korrektsus
• Õigekiri
• Kirjavahemärgistus
• Teksti liigendus

Keeleteadmised omandatakse keele osaoskuste kaudu. Seletusi antakse vajaduse korral ja vastavalt õppijate vastuvõtuvõimele. Struktuurid ei ole seotud konkreetsete teemadega, vaid neid omandatakse selle järgi, kuidas nad tasemekohases loomulikus keeles esinevad. Samade struktuuridega tegeldakse korduvalt eri teemade juures, mis tagab nende parema omandamist.

Iseseisev töö:
Õppijad täidavad paralleelselt õppetundidega pidevalt iseseisvaid ülesandeid. Iseseisev töö hõlmab suuliste ja kirjalike koduülesannete ettevalmistamist kogu kursuse jooksul: sõnavara omandamine, konspekteerimine, refereerimine, loovtekstide ja kokkuvõtete kirjutamine, ajalehtede, ajakirjade, ilukirjanduse lugemine, ettekannete koostamine, eestikeelsete saadete kuulamine ja vaatamine, internetipõhiste keeletestide sooritamine, eesti keele harjutamine reaalsetes situatsioonides keelekeskkonnas.

Õppemeetodid:
Kursus toimub kommunikatiivse ja ülesandepõhise õppemeetodi järgi: aktiivse tegevuse kaudu omandatakse suhtluspädevused ning selleks vajalik sõnavara ja keelestruktuurid. Tundides kasutatakse kõiki osaoskusi tasakaalustatult arendavaid ülesandeid:  töö erinevate tekstidega, graafikute, tabelite ja skeemide lugemine ja analüüs,  grammatika harjutused, refereerimine, arutelu ning väitlus ja otsustamine, lühiettekanne, esitlus, õppijate intervjuud,  rühma- ja paaristöö,  sotsiodraama (probleemsituatsioonid), rollimäng, kirjalike ülevaadete ning arvamuste kirjutamine,   meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine, lugemine info hankimiseks ja arutlemiseks, loovkirjutamine. 

Õppekeskkonna kirjeldus
Erahuvikooli  pidaja  MTÜ Arengukeskus Edusamm üürib õppevahenditega varustatud õppeklassi KohtlaJärve Tammiku Põhikoolis (aadressil Puru tee 38, Kohtla-Järve , Ida-Virumaa, 31024) ja  Kohtla-Järve Vahtra Loomekeskuses (aadressil Endla 4, Kohtla-Järve, Ida-Virumaa, 30323).
Kõik kasutatavad koolitusruumid vastavad tervisekaitse nõuetele. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada koolituse kestel toimivat internetiühendust.
Õppeklassid on varustatud tänapäevaste koolitusvahenditega. . Õppeklassides on arvuti, kõlarid, multimeediaprojektor, ekraan,  seinatahvel, kontorimööbel. On olemas paljundusaparaat – 1 tk., printer -2 tk., skänner – 1 tk., projektor – 2 tk., audiomagnetofon – 2 tk., sülearvuti – 2 tk., kõlarid -2.tk., pabertahvel – 2 tk., tahvelarvuti -15 tk.

Õppematerjalide loend

Põhiõppematerjal
Siirak, A., Juhkama, A. (2016). Süvenda ja täienda eesti keele oskust.Tallinn: Koolibri.
Kitsnik, M. (2013). Praktiline eesti keel teise keelena. B2, C1. Künnimees.

Lisaõppematerjal
Viilipus,E., Rüütli,M. (2009).Eesti keele õpik vene õppekeelega gümnaasiumi 12.klassile. Tallinn:Koolibri.
Viilipus,E., Rüütli,M. (2009).Eesti keele õpik vene õppekeelega gümnaasiumi 12.klassile. Tallinn:Koolibri.
Madisso, M. (2002). Keele- ja tekstiharjutusi abiturientidele. Künnimees.
Kitsnik,M., Kingsepp, L. (2002). Avatud uksed. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele. Tallinn: TEA Kirjastus.
Sooneste, M. (2005). Eesti keele harjutusvara kesk- ja kõrgtasemele. Tallinn: Varrak.
Juurvee,K. (2011). Eesti keele C1-taseme eksam. Argo.
Erelt, M. (2020). Eesti keele käsiraamat. EKSA.
Pool, R. (2019). Eesti keele verbirektsioone. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Pool, R. (2019). Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Aktuaalsed autentsed lugemistekstid(ajalehed, ajakirjad, kirjandus, internet).
Veebimaterjalid(audio, video) päevakajalistel ja muudel väitlusteemadel.

Veebipõhised õppematerjalid
http://keeleabi.eki.ee/artiklid2/sisukord.html
https://www.filosoft.ee/gene_et/
https://www.eki.ee/dict/evs/
https://vikerraadio.err.ee/saatekava
https://e-ope.khk.ee/ek/2013/funktsionaalne_lugemine/
http://portaal.eki.ee/videod.html
http://portaal.eki.ee/meedia.html
https://www.folklore.ee/ebaas/
https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid/c1/
https://keeleweb2.ut.ee/
http://opetaja.edu.ee/ortograafia
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/14219/ametikirja_vormistamine.html
http://xn--epik-0qa.ee/praktiline-eesti-keel/
http://web.meis.ee/testest/repository.php?cmd=frameset&ref_id=1

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid
Õppekava edukaks läbimiseks peab õppija osalema vähemalt 75% auditoorsetes tundides ja sooritama kõik vajalikud ülesanded ning testid.
Kursuse läbimiseks on vaja saavutada õppekavas nõutud õpitulemused (teadmised ja oskused).
Õpitulemusi hinnatakse kokkuvõtvalt kursuse lõpul keeletasemetesti abil. Testi läbiviimisel lähtutakse veebipõhisest eesti keele C1-taseme proovitestist lehel   http://web.meis.ee/testest
Tunnistus väljastatakse õppijale juhul, kui õppija on osalenud vähemalt 75% õppetundidest ja sooritanud kõik vajalikud ülesanded ning testid.
Tõend koolituses osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse õppijale juhul, kui õppija on osalenud vähem kui 75% õppetundidest ja koolituse käigus ei hinnatud õpiväljundite saavutatust või kui õppija ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid.

Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, või õpi- või töökogemuse kirjeldus
Kogenud eesti keele õpetaja või filoloog.