ÕPPEKAVA

Õppekava nimetus
 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistav täienduskoolitus 

Õppekavarühm
Keeleõpe

Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:

• mõistab suhteliselt pika ja keeruka ühiskeelse jutu ning oma erialase väitluse põhisisu nii konkreetse kui ka abstraktse teema puhul, jälgib vestlust ja ka keeruka sisuga väitlust juhul, kui teema on tuttav ja vestluse suunda toetavad selged märksõnad;
• loeb eri eesmärkidel koostatud pikki ja keerukaid tekste (ajaleheartiklid, kirjad, ülevaated, ilukirjandus jm), vajaduse korral kasutades sobivaid abimaterjale ja lugemisstrateegiaid, hangib mitmesugustest tekstidest vajalikku infot ja teeb nende põhjal üldistusi;
• esitab selgeid, üksikasjalikke kirjeldusi paljudel teemadel, peab ettevalmistatud ettekandeid mitmetel oma huvivaldkonna teemadel, suhtleb emakeelsete kõnelejatega küllaltki ladusalt ja spontaanselt;
• kirjutab selgeid ja üksikasjalikke tekste paljudel endale huvi pakkuvatel teemadel ning ka tuttavatel abstraktsetel teemadel, kirjutab argumenteeritud ettekannet, arvamuskirjutist vm teksti, esitades poolt- ja vastuväiteid või selgitades erinevate seisukohtade eeliseid ja puudusi.

Õpingute alustamise tingimused

• eesti keele oskus vähemalt B1-tasemel
• veebipõhise keeletesti sooritamine tulemusega vähemalt 50%
• suulise vestluse läbimine

Soovija läbib B1 taseme diagnoostesti lehel http://web.meis.ee/testest/

Vestluse hindamisel arvestatakse üldist rääkimisoskust, vestlusoskust, info vahetamise oskust, ning oskust toime tulla nii küsija kui vastaja rollis igapäevateemadel. Vestluse küsimused on seotud testitava tegevusvaldkonnaga (töökoht, õpingud, eriala).
Koolitusele võetakse vastu soovijad, kes on esitanud kirjaliku registreerimistaotluse, ning tasunud väljastatud arve alusel õppemaksu enne õppetöö algust.

Õppe kogumaht

• Õppe kogumaht on 450 akadeemilist tundi, millest 250 akadeemilist tundi on kontaktõpe ja 200 akadeemilist tundi on iseseisev töö.
• Õppetöö toimub päevases ja/või õhtuses vormis õpperühmades (kuni 15 inimest) või individuaalselt.

Õppesisu
Haridus
Info haridussüsteemi, koolivõrgu, konkreetse õppeasutuse, eriala õppimise ja õpetamise kohta hankimine ja jagamine.Vaidlus haridust puudutavatel üldhuvitavatel või päevateemadel.Elukestva õppimise ja täiendõppe võimalused. Elukutse valik.  Õpingud välisriigis.

Elukutse, amet ja töö
Oma seisukoha selgitamine ja põhjendamine ameti, elukutse ja töö puudutavates küsimustes.Töökoosolekud ja läbirääkimised. Probleemsed olukorrad oma töökeskkonnas ning nende lahendamised. Oma ameti, elukutse või töö vajalikkus, huvitavus, iseloom ja omadused.Töökeskkonna kirjeldamine.  Töökollektiiv ja suhted kolleegidega. Karjäärivõimalused.

Teenindus
Teenindusega seotud olukorrad. Kaebuse esitamine ning konfliktsituatsiooni lahendamine. Probleemsed olukorrad teenindusasutustes. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine.Pretensioon. Järelepärimine.

Igapäevaelu, kodu ja kodukoht
Oma kodukoha plussid ja miinused. Elukohad ja kolimine.   Elamistingimustega seotud kaebuste ja nõuete esitamine teenuse pakkujale. Probleemsed situatsioonid elukohas ja probleemide lahendamine. Kinnisvarafirma teenused. Korteri ost ja müük.

Enesetunne ja tervis
Tervis ja enesetunne. Õnnetusjuhtumid. Arstiabi ja kindlustustoetus. Tervist ja tervishoidu puudutavate  olukordade kirjeldamine. Tervislik eluviis.  Tervislik toitumine. Aktiivne puhkus.

Vaba aeg ja meelelahutus
Huvide, harrastuste ja meelelahutuse viisid. Raamatud, filmid, kultuuri- ja spordiüritused.Vaba aja veetmisega seotud aja- või rahakulud. Raadio- ja telesaated. Arvuti ja Internet.Vaba aja veetmise eelistused.

Sisseostud, hinnad
Eelistused poodide, kaubamärkide, tootjate ja toodete osas või vastumeelsus nende suhtes.Reklaam ja reklaamiviisid.

Söök ja jook
Pere ja kodukandi toitumisharjumused. Söögikohad. Söögi-joogi valik.  Lauakombed.Alkoholi tarbimine.  Lemmiktoit ja –jook.  Argi- ja pidulaud. Kaebuse esitamine toitlustamisasutusse ja probleemi lahendamise variandid.

Inimeste suhted ühiskonnas
Ühiskonna ja oma kogukonna struktuuri ja selle toimimise kirjeldamine. Aktuaalsed ühiskonnaprobleemid. Erinevate rühmituste, ühingute ja organisatsioonide kohta info hankimine ja jagamine. Oma seisukoha avaldamine ühiskonna organiseerituse kohta. Info õiguste ja kohustuste kohta hankimine ja jagamine. Era- ja töösuhted.

Poliitika, aktuaalsed sündmused
Päevakajaliste sündmuste analüüs ja arutelu. Ühiskondlikud ja poliitilised vaated (põhjendamine ja kaitsmine). Massimeedia, uudised. Töö ajalehtede, ajakirjade ja uudiste portaalidega.

Majandus- ja õigussuhted
Majandussüsteem ja õiguskord, teabe hankimise võimalused. Kodanike ja residentide põhiõigused ja –kohustused. Majanduselu, ülevaade majandusuudistest. Politsei, kohtusüsteem.Päevakaja majanduses. Turvalisus ja kuritegevus.

Keskkond, kohad, loodus, ilm
Loodus- ja keskkonakaitse. Vaatamisväärsused. Kliima, aastaajad. Keskkonna reostamine. Keskkonna probleemid ja nende lahendamisviisid. Oma roll keskkonnakaitses.

Kultuur ja keeled, keelte õppimine
Eesti ja oma päritolumaa kultuur. Oma rahvusrühma kultuurihuvi. Kultuurinähtustesse suhtumine. Arutlemine ühiskonnaliikmete kultuurierinevuste tausta üle. Oma vaated võõrkeelte ja – kultuuride õppimisele.

Reisimine, transport, vaatamisväärsused
Reisieelistused.  Reisielamuse kirjeldus. Piiriülene reisimine, piirivalve, toll.Pretensiooni esitamine reisibüroo, transpordifirma või hotelli teenuste osutamise madala kvaliteedi korral. Kaebuse esitamine ning probleemi lahendamine.

Keeleteadmised

Nimisõna
Käänete moodustamine ja  funktsioonid (kõik käänded). Käänetevahelised seosed.  Tüvede variatiivsus (astmevaheldus jm). Mitmuse käänete kordamine. Hulgafraasid (nt palju inimesi, paar inimest). Pärisnimede, võõrsõnade käänamine. Sünonüümid, antonüümid, fraseologismid.

Tegusõna
Tegusõna põhivormid, põhivormide astmevahelduslikud suhted. Mineviku aegade kasutamine. Tingiv kõneviis (minevik), kaudne kõneviis, möönev kõneviis. Umbisikuline tegumood (olevik, minevik). Sihitud ja sihilised tegusõnad. Ma-tegevusnime käändelised vormid (mas-, mast-, mata-),des-vorm. Ühend- ja väljendtegusõnad. Rektsioonierinevused.

Omadussõna
Omadussõna võrdlusastmed ja käänamine.

Arvsõna
Põhi- ja järgarvsõnade erivormid.

Asesõna
Enesekohased, vastastikused ja umbmäärased asesõnad (nt enda, oma, üksteise, teineteise, keegi, miski).

Kesksõna
Kesksõna (-v, –tav, –nud, –tud) täiendina.

Kaassõna
Kaassõnafraasid erinevate käänetega (nt hommikust saadik, viie minuti pärast, viis minutit tagasi). Kohakaassõnade paljusus. Kaassõnarektsioon.

Määrsõna
Kohamäärsõnad. Aja-, viisi- ja seisundimäärsõnad.

Sidesõna
Kõik alaliigid.

Lauseõpetus
Liht ja liitlause (koond-, rind- ja põimlause). Sõnajärg erinevates lausetüüpides. Otsekõne, kaudkõne. Lisand. Ühildumine.

Õigekiri
Kokku- ja lahkukirjutamine. Jutumärkide kasutamine. Kirjavahemärgid lauses. Kirjalike tekstide vormistamine.

Sõnamoodustus
Tuletusliited ja nende kasutamine (enam kasutatavad nimi-, omadus-, tegu- ja määrsõnaliited).

Iseseisev töö:  
Õppijad täidavad paralleelselt õppetundidega pidevalt iseseisvaid ülesandeid. Iseseisev töö hõlmab suuliste ja kirjalike koduülesannete ettevalmistamist kogu kursuse jooksul: sõnavara õppimine, grammatika harjutused, loovtekstide ja kokkuvõtete kirjutamine, mitmesuguste tekstide lugemine, ettekannete koostamine, eestikeelsete saadete kuulamine ja vaatamine, eesti keele harjutamine reaalsetes situatsioonides keelekeskkonnas. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste õppekeskkondade ning harjutusvara kasutamist B2-tasemel:

http://www.ut.ee/keeleweb2
http://kohanemisprogramm.tlu.ee
http://portaal.eki.ee/videod.html
http://portaal.eki.ee/meedia.html

Õppemeetodid
Kursusel arendatakse kõnelemis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust tekstidega töötamisel, tekstide koostamisel, lindistuste ja videomaterjali mõistmisel ja edasiandmisel ning vahetul suulisel suhtlemisel. Metoodika lähtub eelkõige kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest.
Õppemeetodi valik sõltub tunni eesmärgist ja ülesande tüübist: töö tekstidega, grammatika harjutused, arutelu ning väitlus ja otsustamine,  lühiettekanne, sõnavõtt või esitlus, õppijate intervjuud,  rühma- ja paaristöö,  sotsiodraama (probleemsituatsioonid), rollimäng, spontaanselt rääkimine,  kirjavahetuse pidamine,  kirjalike ülevaadete ning arvamusavalduste kirjutamine,  avalike teadeannete kuulamine (teave, juhised, hoiatused jms)  meediakanalite kuulamine (raadio, televisioon, salvestised), ilukirjanduslike ja tarbetekstide ümberjutustused, poolt- ja vastuargumentide sõnastamine, arutluste kirjutamine,  elava esituse kuulamine publiku liikmena (loengud),  lugemine info hankimiseks ja arutlemiseks.

Õppekeskkonna kirjeldus
Erahuvikooli  pidaja  MTÜ Arengukeskus Edusamm üürib õppevahenditega varustatud õppeklassi KohtlaJärve Tammiku Põhikoolis (aadressil Puru tee 38, Kohtla-Järve , Ida-Virumaa, 31024) ja  Kohtla-Järve Vahtra Loomekeskuses (aadressil Endla 4, Kohtla-Järve, Ida-Virumaa, 30323).
Kõik kasutatavad koolitusruumid vastavad tervisekaitse nõuetele. Olenevalt kursusest ja vajadusest on võimalus kasutada koolituse kestel toimivat internetiühendust.
Õppeklassid on varustatud tänapäevaste koolitusvahenditega. Õppeklassides on arvuti, kõlarid, multimeediaprojektor, ekraan,  seinatahvel, kontorimööbel. On olemas paljundusaparaat – 1 tk., printer -2 tk., skänner – 1 tk., projektor – 2 tk., audiomagnetofon – 2 tk., sülearvuti – 2 tk., kõlarid -2.tk., pabertahvel – 2 tk., tahvelarvuti -15 tk.

Õppematerjalide loend
Põhiõppematerjalid
Pesti, M. (2018). K NAGU KIHNU.  Eesti keele õpik B2. Tallinn: Kiri-Mari Kirjastus.
Kitsnik, M. (2019). Sõnajalaõis. Gümnaasiumi eesti keele kui teise keele õpik, 1. osa B2.1. Tallinn: Koolibri.
Kitsnik, M. (2019). Sõnajalaõis. Gümnaasiumi eesti keele kui teise keele töövihik, 1. osa B2.1. Tallinn: Koolibri.

Lisõppematerjalid
Siirak,A., Juhkama, A. (2014).  Kõnele ja kirjuta õigesti. Tallinn: Koolibri.
Mangus,I., Simmul, M. (2014). Tere taas! Eesti keele õpik A2 – B1(B2). Tallinn: Kirjatark.
Viilipus,E., Rüütli, M. (2008). Eesti keele õpik vene õppekeelega gümnaasiumi 11.klassile. Tallinn: Koolibri.
Viilipus,E., Rüütli, M. (2008). Eesti keele töövihik vene õppekeelega gümnaasiumi 11.klassile. Tallinn: Koolibri.
Kitsnik,M., Kingsepp, L. (2002). Avatud uksed. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele. Tallinn: TEA Kirjastus.
Sooneste,M. (2005). Eesti keele harjutusvara kesk- ja kõrgtasemele. Tallinn: Varrak.
Erelt, M. (2020). Eesti keele käsiraamat. EKSA.
Pool, R. (2019). Eesti keele verbirektsioone. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Pool, R. (2019). Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Aktuaalsed autentsed lugemistekstid(ajalehed, ajakirjad, kirjandus, internet).
Veebimaterjalid (audio, video) päevakajalistel ja muudel väitlusteemadel.

Veebipõhised õppematerjalid
https://www.filosoft.ee/gene_et/
https://www.eki.ee/dict/evs/
http://kohanemisprogramm.tlu.ee/?page_id=134
https://vikerraadio.err.ee/saatekava
http://portaal.eki.ee/videod.html
http://portaal.eki.ee/meedia.html
https://keeleweb2.ut.ee/
http://www.kutsekeel.ee/oppematerjalid/eesti-keel/
http://eestikeel.eu/kaanamine/index.html
http://web.meis.ee/testest/repository.php?cmd=frameset&ref_id=1
https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid/infomaterjalid-tasemeeksami-sooritajale/

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid
Õppekava edukaks läbimiseks peab õppija osalema vähemalt 75% auditoorsetes tundides ja sooritama kõik vajalikud ülesanded ning testid.
Kursuse läbimiseks on vaja saavutada õppekavas nõutud õpitulemused (teadmised ja oskused).
Õpitulemusi hinnatakse kokkuvõtvalt kursuse lõpul keeletasemetesti abil. Testi läbiviimisel lähtutakse veebipõhisest eesti keele B2-taseme proovitestist lehel
http://web.meis.ee/testest/ilias.php?ref_id=125&cmd=render&cmdClass=ilrepositorygui&cmdNode=il&baseClass=ilrepositorygui
Tunnistus väljastatakse õppijale juhul, kui õppija on osalenud vähemalt 75% õppetundidest ja sooritanud kõik vajalikud ülesanded ning testid.
Tõend koolituses osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse õppijale juhul, kui õppija on osalenud vähem kui 75% õppetundidest ja koolituse käigus ei hinnatud õpiväljundite saavutatust või kui õppija ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid.
Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, või õpi- või töökogemuse kirjeldus
Kogenud eesti keele õpetaja või filoloog.